esmaspäev, 28. aprill 2014

Kasvuhoone?

Meie klass on naljatamisi õpilaste seas saanud nimeks kasvuhoone.
 Miks?
Aga sellepärast, et meie klassi aknalauad on täidetud "rohelisega".
Prantsusmaalt kaasa toodud seemnetest on kasvanud juba päris toredad taimekesed.




Lõpuks näitasid esimesi pungakesi ka meie klassi tomatitaimed, nüüdseks küll juba on esimesed pisikesed tomatidki küljes. Teistel meie kooli tomatiprojektis osalejatel on tomatikesed juba ammu küljes. Lasteaia vanemas rühmas on taimed imetlusväärsed, ka 3. klassis on palju pisikesi tomateid taimedel. Ilmselt mängib siin rolli päiksevalgus, ju siis tomatitele meeldib hommikune-päevane päike rohkem, sest meie klassi tomatitele paistab päike ainult õhtul peale. Järelikult sellest ei piisa!


Lapsed jälgivad, kastavad ja väetavad taimi õhinaga.


 Lisaks tõi iga laps ka ühe puuoksa kooli, et jälgida, milline neist puhkeb õide esimesena, millisele ilmuvad lehed, millisel on urvad, milline närtsib kõige kiiremini ja muudki.



pühapäev, 27. aprill 2014

VVVS õppekäik "Linnud"

Lindude kuulamiseks pidime hoidma kõrvad lahti, suud lukus ja vaatlemiseks kasutama silmi. Iga õpilane sai oma silmade pikenduseks ka binokli. Nendega oli tore uurida muudki.




Vapramäel matkates kuulsime metsvinti ja saime teada, et see lind on kõige arvukamalt Eestis esindatud, neid on umbes 2, 5 miljonit paari.


Mängisime toredaid lindudega seotud mänge.



Matk õnnestus väga hästi. Meie juhendaja kiitis lapsi ja ütles, et nii rahulikku gruppi pole tal veel olnud. Lapsed on nutikad, uurivad ja loodust nautivad. Minul kui õpetajal on selliseid häid sõnu väga hea meel kuulata.

Kiidame oma kooli

Inimeseõpetuse tunnis said lapsed ülesandeks tutvustada-kiita oma kooli 3-5 lausega täiesti võõrale inimesele või sõbrale, kes sellest koolist midagi ei tea.

Liis
Ütleks, mis on direktori nimi.
Käime hästi palju reisimas.
Tutvustaksin kõiki klasse.

Elgitha
Ma räägiksin sellest kui palju õpilasi meie koolis käib ja mitu klassi on meie koolis.
Et meie koolis on toredad lapsed ja õpetajad.
Tutvustaks direktorit.

Kärolin
Meie koolis on JukuAkadeemia.
Meie koolis on toredad õpetajad.
Kui lõpetad lasteaia, siis saad palju nänni.
Kui viid juhatajale pildi, saad kommi.

Mirta
Meie kooli direktori nimi on Liina.
Meie kooli märksõnad on märka, mõjuta, muuda.
Meie klassid annavad välja ajalehe.
Õpetaja Liina ütleb, et Konguta Kool on tegija!

Raikko
Meie koolis on korrapidajad.
See on koht, kus lapsed õpivad.
2. klass on nagu kasvuhoone.
Tutvustaksin meie kooli lapsi.
Meie klassis on oksad.

Mihkel Reginald
See on kool, kus lapsed õpivad.
Siin saab hästi arvutisse.
Siin on suured lambid.
Pood on ka lähedal.

Janeli
Meie koolis on põnev.
Tutvustaksin koolimaja ja räägiksin meie klassidest.
Kutsuksin ta enda kooli.

pühapäev, 13. aprill 2014

Pöördepunkt hariduses


 Kolmapäeva hommikul kella 6 paiku, siis kui koolimaja taga oli punetav hommikutund, seadsin mina end Tartu poole, et Elroni rongiga meie pealinna sõita.
Nimelt, osalesin möödunud nädalal Tallinnas konverentsil "Pöördepunkt hariduses". Seal räägiti sellest, kas ja kuidas hariduses pöörata, et suudaksime käia ühte jalga saabunud digiajastuga. Pakkudes õpilastele põnevat, kuid samas praktilist, võimetekohast, uusi väljakutseid pakkuvat ja tema arengut toetavat haridust.
Konverents toimus Mektory majas, mis on ise juba väga innovatiivne ja uusi ning huvitavaid nutilahendusi pakkuv. Ekskursioonil selles majas käies meeldis mulle kõige rohkem tuba, kus laes oli fotoriie, kus peal sügisesed puud ja taevas, akna ees erinavaid aastaaegu kujutavad fotokardinad.

 Nupule vajutusega sai klaasseinad muuta läbipaistmatuks ja hiljem jälle nähtavaks.
Ajasin juttu rääkiva puuga, mida puutudes ta mulle oma sõnumi lisaks ütlemisele ka arvutiekraanile kuvas.
Tutvusime laboriga, kus olid nutikad saed, mis puust kenasti nikerdatud kuju voolisid, kuid sõrme vastu pannes vigagi ei teinud.


Konverentsil esinesid inimesed, nii Eestist, kui ka välismaalt. Ka õpetaja Liina osales koos ühe Tsehhi koolijuhi ja Loo direktoriga suures vestlusringis, millest otseülekannet võis veebis reaalajas jälgida.
Jagan ka mõningaid mõtteid, mille üles tähendasin:
  • Kodus lapsevanemaina, peame olema avatud pereliikmete jaoks, kuid tavaliselt oleme väga hõivatud, ebaoluliste ja mõttetute asjadega.
  • Õppemeetodid peaksid olema kaasaegsed, sellised mis õpilast kõnetavad.  
  • Õpetajad peavad suutma tehnoloogia elama panna. 
  • Hariduse pööramine on nagu suure laeva pööramine, aega ja energiat nõudev tegevus.
  • Elukestva õppe strateegia võtmepädevused-loovus, ettevõtlikus, kriitiline mõtlemine, analüüsioskus, probleemilahendusoskus, meekonnatöö, digipädevus.
  • Professionaalsed õpetajad peavad pidevalt ennast täiendama.
  • Õpetaja peab õpetama õpilastele neid asju, mida õpilasel läheb 10 aasta pärast vaja ja seda sel baasil, mida  ise 10 või rohkem aastat tagasi õppis. 

Meile esinesid ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi 6. klassi õpilased, kes rääkisid muuhulgas, et  õpetaja ei tohiks õpetada ainult neid asju, mis tal on kuhugi õpetajatelehe peale kirja pandud. 
Õpilane peab tunnis ise täiega kaasa töötama.
Laps ei tohiks klassis tunda, et ta on seal nagu vangis.
Tutvus loeb suurena palju ja see on  väga oluline edaspidises elus, seega hoidke oma sõpru ja tuttavaid.
·         Hea tunni põhikomponent on uute teadmiste omandamine, 45 min on päris viisakas aeg tunni pikkuseks.
      Lisaks nägime ja kuulsime ning saime aimu nende laste lemmikäppidest, mis oli samuti silmaringi avardav.
     Võtsin endaga kaasa palju uusi mõtteid ja ideid ning ootan põnevusega nende rakendamist!


esmaspäev, 7. aprill 2014

Seemned Prantsusmaalt Eesti mulda

Täna hommikust saati oli meie klass täitunud mõnusa kevadise mulla hõnguga. Põhjus selles, et õpetaja vedas kooli 9 grillimisaluse täit mulda, millest pidid saama peenrad Prantsusmaalt kaasa toodud seemnetele.
Seemned olid segamini aetud, alustuseks lapsed sorteerisid need ära ja leidsid seitse erinevat sorti seemnekest.






Seejärel sai igaüks endale mulla, mille ta pidi ära kastma. Kuna kuiv turbamuld väga kergesti vett endasse ei ime, siis tuli seda ka segada, et vesi paremini imenduks. Käiku läksid käed, pintslid ja kõik muud abivahendid. Mulda võis leida laua alt ja pealt, tooli alt, klassi põrandalt, kraanikausist ja mujaltki.
Edasi leppisid paarilised omavahel kokku, kes kasvatab nelja ja kes kolme erinevat seemet. 
Mulla sisse veeti vastav arv vagusid, kuid oli ka neid, kes arvasid, et seemned tuleb panna kahe vao vahele jäänud kõrgendikule.

Panime seemned vagudesse ja  ajasime mulda peale, patsutasime mulla kinni, märgistasime peenrad ja ega muud kui pikisilmi oodata, millal saaki saama hakkab.



Tomatitele väge ja rammu

Meie tomatid aknalaual on sirgunud juba üsna suureks.


Tore oli ka see üllatus, et nelja taime asemel on meil hoopis viis kartulisugulast.
Kõikidel tomatitel on oma potike.

Juba laupäeval uurisime ühiselt Räpina aianduskooli lehelt, et kuidas teistel kasvatajatel läheb. Saime oma suureks üllatuseks teada, et paljudel taimed juba õitsevad ja mõnel juba esimesed rohelised tomatidki otsas. Meie omad näitavad küll ka rohelisi õienupukesi, kuid neid avanud nad veel ei ole.
Alustasime tänasest ka taimede väetamist, õige väetamine on tomatitaime elu seisukohalt väga vajalik teadmine. Uurisime ühiselt õpetussõnu väetamise koguse, tiheduse ja väetiste lahjendamise kohta ning saime teada mitu olulist asja:
1. väetada tohib ainult kastetud taime
2. väetisevesi võiks olla 20 kraadi
3. väetada võiks kord nädalas




Plastpudeli taaskasutus- uuestisünd ämblikuna

Laupäevastel lahtiste uste päevadel meisterdasime muuhulgas ka plastpudeli ülemisest osast ämblikke ja alumisest osast kevadisi lillekesi. Suureks abiks oli meile Elgitha isa, suu tänu talle!







Aasta 2017 märksõnad

 Janeli  Kevin  Kärolin  Liis  Mihkel  Mirta Ott Anete