Sõidan tasa üle silla

Kirjutasime luuletusi ühe eesti keele kõige kaunimaks peetud lausega:

Kord tahtsin minna sõbrale külla,
et teha talle ülla-ülla.
Tee sõbra juurde viis üle silla
ja minu jalgrattakell tegi killa-kõlla.
Teekond viis läbi valla
ja ka suurest mäest alla,
otse sõbrale külla.

Vana mees Killa Kolla
läks üle silla.
sõi ühe villa
tuulemees sai valla.

Sõidad üle lilla
uue särava silla.
sild lubab üle tulla,
minu peal nüüd hulla.

Sõida tasa üle silla,
ole vaikselt tõllas.
Killa-kolla, killa-kolla
ära palju mölla.

Me sõidame külla
üle väikese silla.
Killa-kõlla-kolla,
üle hella silla.
Külas vaatame kella,
meil on hea olla.

Sõidan killa-kõlla
vaikselt üle silla.
Sõidan sulle külla,
minu väike Ella.
Tulen rahus,
puud on harus.
Tulen oma tõllaga
vaikse killa-kollaga.