Suhkruleht ja sidrunmeliss said uued potid

Ees ootab pistikute lõikamine.

Kevadlinnud

Millised kevadel meie juurde saabuvad linnud on pildil? 

Arvamused palume postitada kommentaaridesse, esimest kõik õigesti vastanut ootab auhind.

1. 

2. 

3. 

4. 

5. 

6. 

7. 

8. 

9. 

10.

11.

Emakeelenädal

Traditsiooniliselt pöörame emakeele päeva, 14. märtsi läheduses tähelepanu meie ilusale eesti keelele.
Esmaspäeval näitasid õpilased oma ilusat käekirja.

Teisipäeval mängisime Aliast ehk sõnade seletamismängu. Lisaks radikuliidile, jõukale, matsakale ja dogile, pidi kolmas klass ka teadma tänavusel keelevõistlusel välja pakutud sõnu. Kas teate, mida tähendab nöha, aasristmik või nuhvel?

Kolmapäeval tegime kiirtrükkimist. Digimaailmas muutub üha olulisemaks kiire trükkimisoskus, kahjuks näen vahel veel ikka lapsi, kes ühe käe ja ühe sõrmega trükivad. Fastfingersi keskkonnas loendasime ühe minuti jooksul trükitud tähtede arvu. Tasub proovida!

Kiireim õpilane, kes trükkis 192 tähte minutis oli meie klassist Mihkel. Klassi madalaim tulemus oli 86.

Neljapäeval ja reedel tegelesime lugemisega. Teksti lugemine ja selle mõistmine on kõigi teiste ainete alus. Seega on väga oluline, et laps loeks hästi ja et ta oskaks pärast lugemist ka rääkida, millest ta luges. Mõõdeti ühe minuti jooksul kõvasti ette loetud teksti hulka.  

Lugemiskiiruse-oskuse traditsioon sai alguse juba väga pikka aega tagasi. Traditsioonile pani juba ammu aega tagasi aluse üks tüdruk, kes käis meie koolis viiendas klassis ja luges 60 tähte minutis. Heaks normiks peetakse, et laps loeb 1. klassis 100 tähte, teises klassis 200 tähte ja nii edasi. 

Meie klassi parimad tulemused olid üle 800 tähe minutis ja kehvem 300 ja peale. Seega kõik lapsed loevad normi piires.

Reedel said lapsed valida nende meelest eesti keele kõige ilusamat sõna.

Kõikidest tulemustest kokkuvõtted tehakse uuel veerandil.

Pildikesi vastlapäevast

Looduskaamerad

Väga põnev on vaadata, kuidas elavad loomad ja linnud vabas looduses.
Selleks on pandud pesapaikadesse või söögikohtadesse üles kaamerad.
Praegu on võimalik piiluda:
hiireviu ja merikotka pesa
kaku pesakasti
lindude toidumaja
Käsmu rannas toimuvat
hallhülgeid
metsakaamerat
hirvekaamerat
Vaata lähemalt, keda või mida sa näed looduskaamerad

Küpsetasime krõbeda kattega vaarika-banaani kohupiima-purukooki

Vormiriietus selga, põlled said sõbra abiga ka kõvasti kinni seotud.

 Koogipõhja tegija grupp on juba oma tööd alustanud.

 Käib hoogne 200 grammi või mõõtmine.

 Suhkrukoti avamine

 Võrdselt jagatud tiimi ülesanded

 Kas nüüd on 200 grammi? Usalda, aga kontroll.

 Banaani tükeldamine koostöös

 Nüüd vist siiski on 200 grammi.

 Koogivormi katmine puruga

 Koristamine ja nõude pesemine on samuti olulised

 Kohupiim vaarikate ja banaaniga

 Kook on peaaegu valmis ahju panemiseks

 Veel viimane lihv, katte panemine koogile

 Kenasti küpsenud kook, mis lõhnas väga isuäratavalt, ei suutnud selle ära jahtumist ära oodata.

Kasvatame taimi

Möödunud aasta üheks meeldejäävamaks projektiks oli tomatitaimede kasvatamine. Kuigi ootamine oli pikk ja piinarikas, sest nii väga tahtsime saada juba oma kasvatud vilju, siis seda suurem oli rõõm ise kasvatatud värvilistest viljadest.

Sellel aastal on Räpina aianduskool samuti koole üllatanud taimeprojektiga. 

1000 kooli-klassi-lasteaiarühma said neli taime: 

                                          kaks paraguai suhkrulehte

ja kaks sidrun- ehk aedmelissi.

                                           Jagasime taimed õpilaste moodustatud gruppide vahel ära. Kõik grupiliikmed vastutavad selle eest, et taime saaks piisavalt vett, kuid ei oleks üle kastetud. Alates eelmisest nädalast esitatakse projekti kodulehel ka iga nädal küsimus, millele oodatakse õpilaste vastamist. Sellel nädalal pidime otsima infot selle aine kohta, mis muudab suhkrulehe rohelised osad magusaks. Kuigi vastus oli suhteliselt kergesti internetist leitav, läks otsimise peale siiski päris palju aega. Peame info otsimist edaspidi kindlasti rohkem harjutama.
 Rohkem infot kogu projekti kohta leiad siit.