Suusajänes
Elas valge suusajänes. Ühel päeval kadusid ta suusad, siis
ta mõtles, et läheb uiskudega suusatama. Selle jänese lemmikmäel nägi ta oma
suuski. Ta oli väga rõõmus. Ta kutsus sõbrad suusatama. Ja kui nad surnud pole
suusatavad nad palju.
Jänese ettekujutus
Ühel päeval läks jänes suusatama. „Kuule suusakepp, miks sa
nii aeglaselt lükkad?“ küsib suusk. „Ma ju vana mees.“ Jänes segab jutu vahele
ja küsib:“ Suusakepp, kui sul selg valutab, siis ma ostan uue suusakepi.“ „Ära
jumala eest mind kellegi teisega asenda,“ ütles kepp. Jänes läheb koju ja
imestab, sest suusakepid ja suusad olid talle peo korraldanud. Ning kui jänesel
tuleks mälu tagasi teaks ta ka, et tal on sünnipäev. Ja kui ta veel surnud ei
ole, istub ta ikka suuskadel ja mõtleb mida ta järgmisel päeval teeb.
Jänese suur võit
Elas kord jänes, kellele meeldis suusatada. Ta oli tavaline
8-aastane tüdruk. Ühel päeval ütlesid talle vanemad: „ Sa võiks võistlema
minna!“ Tüdruk nõustus, võistlused toimusid juba ülehomme. Õnnetuseks kadus tal
üks suusk ära. Ta rääkis vanematele. Vanemad ostsid talle uued suusad. Ta läks
võistlema. Seal oli kolm katset. Ta võitis esimese ja teise vooru. Kolmas voor
oli otsustav. Sellega läks aega. Lõpus tuli kohtunik ja teatas:“ Meie kõige
noorem jänes, kes on 8-aastane võitis võistluse.“ Jänes oli õnnelik.
Jänes suusatab
Elas kord üks jänese perekond. Ühele jänkule meeldis
suusatada. Tuli talv, siis tahtis jänes jälle suusatada. Aga ta ei leidnud ühte
suuska. Ta otsis ja otsis, aga ei leidnud. Lõpuks ta leidis tuha ja jänku
ütles, ma ei leidnud midagi, ainult tuhka. Endal rumalal oli suusk jalas ja
siis läks ta õue suusatama. Siis sõitis ta karule otsa ja küsis, mis sa siin
teed?
Jänes mänguhoos
Elas kord jänes. Ta oli 7-aastane. Talle meeldis suusatada.
Suusad olid tal sinised. Kepid aga punased. Ükskord läks ta suusatama. Aga
millegipärast ei osanud ta täna suusatada. Ta mõtles enda suusad ära panna. Ta
läks tuppa mängima. Ja märkab, et tema mänguasju pole. Ta ütleb emale. Ema
ütleb, et sa panid nad ju karpi. Nüüd tuli talle meelde.
Jänese unistus
Elas kord üks väike valge jänes. Ta oli vallatu, lõbus,
naljakas ja energiline. Kuid ühel päeval oli jänkul igav. Ta pikutas diivanil
ja mõtles kelleks ta suurena saab. Jänkuke tundis end veidi unisena ning
otsustas diivanil tukkuda. Kuid unenäos ärkas ta üles olümpiamängudel. Tal olid
kepid käes, suusad jalas ja sall kaelas. Ta oli mäest alla sõitmiseks valmis.
Ta ärkas unenäost. Ta mõtles, et äkki saab suurena temast suusataja. Jänkuke
proovis enda venna suuskadega mäest alla sõita ja see õnnestus. Väike jänku
arvas, et temast saab suurena suusataja.
August ja Märts
Elas kord jänes, kelle nimi oli August. See jänes oli väga
lõbus ja armas. Ühel päeval hakkas jänesele igav ja ta otsustas oma sõbra
suusatama kutsuda. Jänese sõbra nimi oli Märts. Nad olid väga head sõbrad. Nüüd
läksid nad suusatama. Ainult üks mure juhtus, Märts ei osanud ju suusatada.
Jänes August ütles, las ma õpetan sind. Märts oli väga õnnelik. Märts ütles,
jah õpeta, siis oskan mina ka suusatada. August ütles, olgu. Nüüd oskab Märts
ka suusatada. Ja nii nad terve päeva suusatasidki.
Kummaline tere
Elas kord jänes Albert. Ta oli väga-väga suur suusataja. Kui
oli talv möödas ei teadnud Albert mida teha. Tal oli igav. Albert oli terve
sooja ja külma aja puuõõnsuse sees. Ühel hommikul ärkas jänes üles ja nägi
lund. Jänes võttis suusad ja suusakepid ja pani salli kaela. Albert jõudis
lumele astuda, kui juba keegi ütles: „ Tere!“ Jänes ehmatas väga ära. See
kummaline tere jääb jänesele kauaks meelde. Aga jänes võttis end kokku ja läks
suusatama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar