Nii nagu igal sügisel, nii ka sellel aastal, oli meie koolis lemmikloomapäev. See oli vahva päev, sest siis sai igaüks meist kaasa võtta oma lemmiklooma. See oli muidugi mänguasi, aga ühe eluslooma saime siiski ka sellel päeval klassi tuua. Seekord oli Kärolinil kaasas oma armas amster. Oli tunda, et õppetöö toimus palju rahulikkumas ja vaiksemas meeleolus.
Kõik soovisid, et meie külalisel oleks meie keskel hea olla.
Pilte ja jutte sellest toredast koolipäevast!
Kirjutasime lugusid lemmikloomadest.
Kõik soovisid, et meie külalisel oleks meie keskel hea olla.
Pilte ja jutte sellest toredast koolipäevast!
Kirjutasime lugusid lemmikloomadest.
Minu lemmikloom
Minu lemmikloom
on kass. Ta nimi on Kitty. Ema tõi Kitty Jäneda laadalt. Ta on ilusat kolme
värvi emane kass. Ta elas esimesed päevad saunas, sest ta oli kirpe täis. Ema
avastas alles koju sõites, et ta jooksevad kirbud mööda karvu. Sellepärast ta
sauna pandigi. Vannitasime ja korjasime kirpe märgadest karvadest. Emal oli
pärast süda paha. Kuna ta oli alles beebi ei saanud kirburohtu panna.
Nüüd on Kitty
seitsme aastane, aga ikka veel sama ilus ja tragi nagu siis. Talle meeldib õues
olla ja hiiri püüda. Koguaeg on trepi ette toodud mõni hiir või surnud lind. Ta
on osav varblaste püüdja. Talle meeldib süüa krõbinaid, aga ainult teatud sorti
krõbinaid. Mõnikord ei taha ta neid kah, istub oma kausi juures ja kräunub.
Siis me teame, et peame talle pehmet toitu ostma.
Enamuse ajast
Kitty magab. Talle ei meeldi eriti kui tahetakse võtta sülle, aga talle väga
meeldib kammimine. Kass on tore lemmikloom, sest ta saab ise hakkama. Mulle
meeldib meie Kitty.
Kirjutas: Anete
Minul on kolm lemmiklooma- tšintšilja, koer ja kass. Tšintšilja nimi on Tsessika, koera nimi Sammy ja kassi nimi on Kity. Tsessikale meeldib rohkem puurist väljas olla, kuid kui me ta sealt välja laseme, siis ei raatsi ta enam tagasi minna ja teda ei olegi väga kerge kinni püüda. Sammy elab meil väljas. Tema iseloom on hea ja ta kaitseb meid võõraste eest. Kity on täiesti tavaline kass, kes on valget värvi. Vahetevahel teeb ta ulakusi, kuid muidu on ta väga armas!
Kirjutas:
Stella
Minu lemmikloom
See suvi me saime uue kassipoja Saaremaalt. Me panime ta
nimeks “Jordan”. Terve tee ta mjäugus, kuid kui jõudsime Pärnu juures oleva
maksimarketi juurde, kassipoeg magas. Kui me koju jõudsime, siis kass kartis
koguaeg, ning peitis end diivani sisse. Kui me ta esimest korda õue lasime, ta
hakkas kartma koeri ja jooksis tuppa tagasi. Teine kord koerad ei haukunud ta
peale. Ta kõndis trepist natuke kaugemale, aga kui isa sõitis koju tagasi, siis ta
jooksis minema. Pärast ta tuli tagasi, sest oli näljane.
Kirjutas:
Mihkel
Jänes
Jänes
Minu lemmikloom on jänes. Mulle meeldib ta sellepärast, et ta on hästi pehme ja karvane. Mul endal küll kahjuks jänest ei ole, aga ma tahan teda endale väga. Kui ma saaksin jänese, siis ma paneksin tema nimeks Sindrella. Jäneste kohta uurides sain teada, et jänes on jänesseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. Üksikud liigid elavad kõrbest kuni tundrani, kaasa arvatud Gröönimaal ja Taimõri järve ääres. Kõige mitmekesisemad on nad Põhja-Ameerikas, seevastu Lõuna-Ameerikas puuduvad. Jänesed tegutsevad peamiselt öösel. Pojad on sündides juba hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub. Jänesed söövad peamiselt taimi.
Kirjutas: Elgitha
Mul on kodus
neli koera.
Nende nimed on
Müta, Laika,Tuvi, Larissa. Müta on süsimust kolli, kes tuli meile Elvast. Laika
on meil vana jahikoer. Tema tõug on Siberi-Laika.
Tuvi on ka
jahikoer, aga ta pole nii hea kui Laika. Tema tõug on ka Siberi-Laika. Larissa
on Šoti lambakoer. Meil endal pole lambaid, aga selle eest haugub ta hobuste
peale. Ta sai enda nime Potsataja raamatust.
Mulle endale
meeldib kõige rohkem Tuvi.
Mihkel Reginald
Minu lemmikloomad
KÄPIK-
Käpik on
kass. Käpiku me saime Sauelt tuttava kaudu.
Ta on halli
värvi, lõua alt valge ja käpad ka valged. Tal on pruunid silmad. Käppade järgi
on ta saanud ka nime Käpik. Talle meeeldib vedada asju, mis talle hambusse
mahuvad (nt. kaisukad, tema sulgedega mänguasju jne). Käpik on tore, kuna nii
kui külmkapi juurde jõuad hakkab ta nurruma, see tähendab, et ta tahab süüa. Ja
ta nurrub üli kõvasti:)
ÄPU-
Äpu on
minihamster. Äpu me saime õp. Margiti käest.
Ta on
valget värvi ainult käpad on roosakad. Tal on miski pärast ühes kõrvas auk. Ta
silmad on süsimustad. Ta oli leitud trepikojast kust tema vennad-õed olid teda
kiusanud (võibolla sellest ka kõrvas auk), sellest sai ta ka oma nime Äpu.
Äpule meeldib kassiga teha tutvust nt teda nuusutades. Kui talle süüa anda, siis
ta pistab kõik põske ja pärast poole peidab ära ja mustematel päevadel ta sööb
sealt kõik ära:)
Mõlemad on
toredad ja parimad;)
Kirjutas: Kärolin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar