Esmaspäeval tulid meile Tallinnast pärimuskultuuriaasta raames külla Kadri ja Merike. Nad rääkisid lastele sellest, kuidas nemad oma ameti juurde jõudsid. Üks neist oli muusik ja teine nukunäitleja. Samuti jäi kõlama jutust see lause, et kui te võtate midagi ette, siis ärge seda mingil juhul pooleli jätke. Merike rääkis oma muusikakoolis käimisest, et kuskil neljanda-viienda aasta paiku tuleb tüdimus ja ei taha enam käia. Ka temaga oli nii! Temal aitas lõpule lähemale ema, kes ütles, et ei jäta muusikakooli pooleli. Praegu on Kadri selle eest emale tänulik.
Kuulsime seda, et lisaks põhitööle täiendavad tüdrukut ennast ise just neile põnevate asjadega. Kadri näiteks õppis ära žonglöörimise, mängib ja õpib natuke karmoškat. Lisaks teevad tüdrukut ka harrastusteatrit, mis liigub mööda Eestimaad hobuvankritel. Kes palju teeb, see palju jõuab! 
Lapsed said näha, kuidas Soomes Turus neli aastat õppinud näitleja nukud elama paneb ja ka ise proovida nukkudega mängida.
Samuti kuulsime me erinevaid pille kõlamas. Suurt ja uhket flööti, mis laste seas ringi käis, et pilli katsuda ja tunnetada.
Muusikapala torupillil tekitas saalis lõbusat kahinat, sest selle pilli hääl ise on laste jaoks veidi naljakas. Ka torupilli said lapsed ise pigistada ja katsuda.
Suupilli saatel saime kaasa laulda "Sepapoiste" laulu ning arvata ära, mis sõnu Merike meile läbi suupilli ütles.
Tüdrukut ise olid agarad ja selline kogemus lastele, kus nad saavad kogeda ning oma käega katsuda neid asju, mida iga päev tavalistes õppetundides ei saa on väga palju väärt. Seega suur tänu õpetaja Liinale, kes andis võimaluse, et laste päev oleks põnev ja meeldejääv.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar