Esmaspäeval oodati meid Vellaveres, et tutvustada looduses enamlevinud putukaid. Esialgu uurisime neid piltidelt. Väga palju tuli tuttvaid ette, näidati näiteks puuki, kärbest, mesilast, kimalast, lepatriinut, õnnetriinut, kapsaliblikat, lapsuliblikat, koerliblikat ja teisi.
Peale piltide vaatamist said grupid endale võrgu millega putukaid püüda. Juurde käis asjatundlik instruktaaž õige püüdmistehnika ning putukate võrgust välja võtmise kohta. Tüdrukud asusid õhinal kohe asja kallale.
Ühel hetkel olid kõik metsa veerel liblikaid taga ajamas. 
Võrgud muudkui sähvisid, hoia ainult eemale, et sind kinni ei püüta. Ja nad said tegelikult ka toredaid putukaid kätte. Igat vangistatut tuldi suure uhkusega näitama, määramiseks kasutati mahukaid putukate välimäärajaid. Mõnel õnnestus muidugi põgeneda ka, aga see on ilmselt loomulik, et hea käitumise eest võib ennetähtaegselt vabaneda.
Mihkli saak
Klaasvanglas
Õnneks said kõik asjaosalised matka lõppedes siiski oma töid ja tegemisi jätkata.
Kokkuvõtteks lugesime putukad üle, järjestasime neid kahanevas ja kasvavas järjekorras, ilusamatest vähem ilusamateni.
Hoolsamad ja osavamad püüdjad panid purki 18 erinevat liiki, laisemad ning mitte nii osavad ainult kolm.
Mihkel Reginald tabas ka ühe vesiliku, kes eriti varmas fotograafile poseerima polnud.
Kuna 4. klassi avastusõpe röövikust on tekitanud õpilastes suure soovi ja tahmise ka ise oma klassis ühte omada ning tema arengut jälgida, siis ka meie klassi lapsed võtsid kaasa ühe leitud isendi. Matkal uuriti õpetajalt huviga tema toitumisharjumuste kohta, otsiti hoolsalt talle toiduks ohakaid.
Mul on siiralt hea meel, et saime osaleda putukate uurimise ja tundmise matkal, lastel ja ka õpetajal oli väga põnev ning vahva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar